Description
Vestlus värvist, võimust ja fotograafiast Neljapäeval, 19. novembril kell 18 kohtuvad Fotomuuseumis kunstnik Marge Monko ning ajaloolane ja kuraator Linda Kaljundi , et arutleda värviga seonduvate varjatud – ja varjamata – võimusuhete üle fotograafias. Kes otsustab, milline nahatoon on „õige”? Kuidas on fotograafilised värvistandardid mõjutanud inimeste kujutamist? Ning millal muutub värv tehnilisest omadusest ühiskondlike hierarhiate kehtestamise vahendiks? Tõukudes fotograafia ajaloost, uuritakse vestluse käigus, mil moel ajaloolised kujutamisviisid elavad edasi ja mõjutavad eriti erinevaid mittepriviligeeritud inimrühmi ka tänapäeval. Esmapilgul näib värv olevat üks nägemise esmaseid omadusi. Ometi pole värvi edasiandmine fotograafias kunagi olnud pelgalt tehniline küsimus. Iga värvistandardi taga on valikud ning sageli ka ettekujutused sellest, milline inimene, nahatoon või välimus vastab normile. Seetõttu on fototehnoloogia arengut mõjutanud valikud, mille mõju ulatub pildist palju kaugemale. Näiteks kasutati aastakümneid värvifotode kalibreerimisel nn Kodaki Shirley-kaarte, mille mõõdupuuks oli heledanahalise naise nahatoon. Tehnilisest standardist sai ühtlasi vaikimisi ettekujutus sellest, milline peab olema inimese loomulik ja õige kujutis fotol. Kunstnik Marge Monko on käsitlenud neid küsimusi Kumu Eesti kunsti püsinäitusesse „Identiteedimaastikud“ sekkuvas installatsioonis „Blond” (2021), mis seob fotograafia ajaloolised nahavärvi kujutamise standardid 1930. aastate iluideaalidega, eelkõige blondi ja sinisilmse naise kuvandiga. Teos juhib tähelepanu sellele, kuidas fotograafia on osalenud iluetalonide, rahvuslike stereotüüpide ja normatiivsete kehakujutiste loomises. Dialoogis avavad Monko ja Kaljundi värvi tähendusi kunstipraktika, fotograafia ajaloo ja koloniaalse pilgu vaatenurgast. Juttu tuleb nahavärvi klassifitseerimisest, etnograafilisest fotograafiast, rassilistest hierarhiatest ning sellest, kuidas näiliselt objektiivsed ja teaduslikud kujutamistehnoloogiad on aidanud kinnistada ühiskondlikke eelarvamusi. Arutelu puudutab ka Eesti kunstniku Anna-Stina Treumundi teost „Nahk / Skin” (2015), mis tõstatab küsimuse, kuidas nahavärvi nimetamine ja kategoriseerimine mõjutab meie arusaamu identiteedist, kuuluvusest ja erinevusest. Kui palju on värvis seda, mida silm näeb, ja kui palju seda, mida oleme õppinud nägema? Marge Monko on kunstnik, kes ühendab oma loomingus fotograafia, video ja installatiivsuse. Ta uurib, kuidas reklaam, fotograafia ja teised visuaalsed kujutised mõjutavad meie arusaamu soorollidest, ilust, armastusest ja ihast. Teda on huvitanud ka nahavärvi ja iluideaalide seosed ning küsimus, kuidas fotograafia on aidanud määratleda, millist välimust peetakse normiks. Linda Kaljundi on ajaloolane ja kuraator, kes toob oma tegemistes esile ajaloo ja visuaalkultuuri põimumise, uurides, kuidas kujutised on mõjutanud meie arusaamu minevikust, rahvuslikust identiteedist, koloniaalsusest ja võimusuhetest. Vestlus toimub Fotomuuseumi värvifotograafia teema-aasta näituse „ Värvikõdi” publikuprogrammi raames. Fotomuuseumi üritustel osalemiseks on sellest hooajast vaja piletit (muuseumikaart sissepääsu ei taga).