Merenduse Innovatsioonipäev 2026

Merenduse Innovatsioonipäev 2026 09.09.2026 korraldavad Riigilaevastik ja Eesti Merendusklaster Merenduskuu raames Eesti Merenduse Innovatsioonipäeva — ürituse, mis toob kokku meretööstuse ettevõtted, riigiasutused, arendajad ja innovaatorid. Päeva jooksul saab tutvuda uusimate meretehnoloogiatega, kuulata arutelusid Eesti merenduse tulevikust ning suhelda valdkonna juhtivate ettevõtetega. Esmakordselt toimub ka merenduse pitchdeck sessioon, kus startup'idel, alustavatel ettevõtjatel ja tudengitel on võimalik esitleda oma ideid otse suurettevõtjatele ning saada vahetut tagasisidet. Üritus on kõigile tasuta! Päevakava: 12:00–12:15 — Avasõnad Riigilaevastiku peadirektor ja taristuminister avavad Eesti Merenduse Innovatsioonipäeva. 12:15–13:00 — Paneeldiskussioon Eesti meretööstuse võimekus täna ja homme — tööstus, riik ja innovaatorid arutlevad tulevikusuundade üle. 12.15 - 12.40 I paneel “Merenduse areng Eestis: väljakutsed täna, võimalused homme” (kokku 20 min) Kuhu liigub Eesti merendus järgmise kümnendi jooksul? Millised muutused, investeeringud ja otsused kujundavad sektori arengut ning kas Eesti on valmis neist võimalustest kinni haarama? Kuidas valmimised mõjutavad investeeringuid, taristut ja tehnoloogilist arengut? Paneelis vaatame otsa Eesti merenduse tänasele seisule ja tulevikuvõimalustele ning arutame, mida on vaja riigilt, linnalt ja tööstuselt, et luua kasvuks ja innovatsiooniks vajalik keskkond. Fookuses on merenduse arengut mõjutavad trendid, investeeringud, taristu ja tehnoloogilised muutused ning ettevõtete võimalused uues keskkonnas. Milliseid valikuid peame tegema täna, et Eesti merendus oleks homme tugevam ja konkurentsivõimelisem? Kuldar Leis - taristuminister, Vladimir Svet - Tallinna Linnavolikogu liige . Sergey Kravtchenko - BLRT Tallinn Shipyard Ottomar Tamm - Standard Ahto Pärl - Baltic Workboats Hannes Krause - Riigikantselei 12.40 - 13.00 II paneel “Meretehnoloogia ja innovatsioon: kuidas kiirendada Eesti merenduse tehnoloogilist arengut? (kokku 20 min) Millised uudsed tehnoloogiad kujundavad merenduse tulevikku ja milline on Eesti võimekus nendega kaasa minna? Paneelis arutame, kus Eesti meretehnoloogia ja merendusinnovatsioon täna seisavad, millised uued tehnoloogilised ja tööstuslikud võimalused avanevad ning kuidas riik, ettevõtted ja teadusasutused saavad koostöös innovatsiooni kiiremini turule tuua. Fookuses on merenduse tulevikutehnoloogiad, Eesti kohalike ettevõtete olemasolev võimekus ning see, kuidas kohalikud nutikad lahendused saavad mõjutada sektori arengut ka rahvusvahelistel turgudel. Osalejad: Meeli Lepik – Holistic Yacht Interiors Andres Laasma – Riigilaevastik Metrosert – Kelly Claudia Kimmer Heigo Mölder – Mindchip Raio Piiroja – Vurr / Piiroja Invest 13:00–13:45 — Meretehnoloogiate demonstratsioon Innovatsioon ei jää siin ainult ekraanile või esitlusslaididele – tehnoloogiad jõuavad päriselt vette. Näha saab: allveeroboteid ehk ROV- ja AUV-lahendusi; autonoomseid ja kaugjuhitavaid merendusplatvorme; sensori-, navigatsiooni- ja mereseiretehnoloogiaid; Eesti ettevõtete ja startup'ide innovaatilisi meretehnika prototüüpe. Demoalal väljas: BLRT autonoomne reostustõrjelaev, mis valminud koostöös MindChip OÜ-ga; MindChip ja LarsenB koostöös valminud robotlaev MC6000‑MIL– uue põlvkonna autonoomne 6‑meetrine robotpaat, mis on loodud taktikalisteks operatsioonideks, seireülesanneteks ja keerukateks meremissioonideks ning ühendab tehisintellekti, autonoomse navigatsiooni, kaugjuhitavuse ja mitmekülgsed sensorivõimekused; FlyDog Marine nutipoid; meredroonide arendaja Stickleback Robotics; Vurr /Piiroja Invest OÜ uus ja unikaalne tiivikliugur H-101; SeaStorm 17 – vastupidav HDPE-mootorpaat; Railotech (endine Aker Arctic) – Soome pikaajalise kogemusega jäämurdjate ja jääsõidulaevade projekteerija; ShoreLink sadamate elektrifitseerimislahendused; Taltech Meresüsteemide instituudi innovatsioonilahendused; Riigilaevastiku juhitud riiklikud innovatsiooniprojektid; Princeps Invest OÜ nutikas mereotsingulamp Seasearchmaster jt. – Demoala eksponaatide nimekiri täieneb jooksvalt. 13:45–14:30 — Tutvumine Eesti Merendusklastri ja Riigilaevastiku väljapanekutega Meretööstuse ettevõtete ekspositsioonid, tehnoloogiad ja prototüübid. Kiirülevaade laval: Riigi innoprojektid, mis kujundavad Eesti merenduse tulevikku Millised tulevikulahendused Eesti merealal on täna juba töös ja millal näeme tulemust? Mis muutub Eesti merealal tulevikus paremaks? Millistele meresõidu ohutuse, seire, reostustõrje ja kriisikindluse väljakutsetele otsitakse täna koostöös teadlaste, inseneride ja rahvusvaheliste partneritega lahendusi ning millal jõuavad need lahendused praktilisse kasutusse? Riigilaevastik tutvustab valikut Eesti ja rahvusvahelises koostöös käimasolevatest innovatsiooniprojektidest – alates nutipoidest ja autonoomsetest alustest kuni kauglootsimise, uue põlvkonna lootsikaatrite ja alternatiivse navigatsioonini. Merehunt ja GORSMART – rohkem infot merelt, kiiremini ja ühes süsteemis Kuidas luua Eesti merealale seirevõimekus, mis annab reaalajas infot merekeskkonna, navigatsiooni ja võimalike ohtude kohta? Nutipoide võrgustiku arendamisel piloteeritakse esimesi lahendusi, mis aitavad tulevikus muuhulgas kiiremini avastada merereostust ning koondada eri allikatest pärinevat infot ühtsesse süsteemi. Pikema eesmärgina on kavandatud Eesti mereala digitaalne kaksik. Kauglootsimine – kas loots saab laeva juhtida ka kaldalt? Eestis arendatakse kauglootsimise tehnoloogiat ja teenusemudelit, mis võimaldaks lootsil tulevikus laeva juhendada distantsilt, ilma pardale minemata. Mida see muudab lootsitöö ohutuse, ressursikasutuse ja mereliikluse korraldamise jaoks? DIGIMARIS – merereostust asuvad otsima autonoomsed alused Soome-Eesti koostöös arendatakse täna väikeseid mehitamata veepealseid aluseid, mis on varustatud reostuse tuvastamise anduritega. Tulevikus võiksid need töötada iseseisvalt või toetada suuremaid reostustõrjeoperatsioone, parandades nii seirevõimekust kui ka reageerimisvalmidust. PiloTech – innovatsioon lootsilaevadel, esimesed hübriidlaevad valmistuvad tööks Milline võiks olla lootsikaater, mis ühendab töökindluse, väiksema energiakulu ja kaasaegse jõuallika? PiloTech pilootprojekti raames arendatakse Eestis esimesed hübriidtoitel lootsikaatrid, mis toovad uued tehnilised lahendused igapäevasesse lootsitöösse. 14:00-14:20 Ettekanne laval „Kuidas valmib laev? Laevaehituse anatoomia, inseneriteadus ja eetiline kompass“ – Eero Avi, Phd, Riigilaevastiku uute laevade peaspetsialist ja laevainsener Riigilaevastiku uute laevaprojektide ja maailma laevaehitustrendide varal antakse lavalaudadel põnev sissevaade, kuidas sünnib tänapäeval laev, mis peab vastu pidama aastakümneid, töötama aastaringselt keerulistes mereoludes ning täitma erinevaid ülesandeid võimalikult hästi ja ressursiefektiivselt? Millised protsessid ja võtmeküsimused tuleb läbi mõelda enne iga uue laeva ehitusotsust? Millised on insenertehniliselt täna kõige keerukamad otsustuskohad, mis määravad Eesti laevade töökindluse ja konkurentsivõime ka 30 aasta pärast? Riigilaevastiku suurprojektide insener Eero Avi avab laevaehituse telgitaguseid ning räägib sellest, kuidas kohtuvad uue laeva loomisel rahvusvahelised trendid, inseneriteadus, praktiline kogemus ja vastutus. Eero Avi, PhD on Aalto Ülikoolis omandanud laevainseneri doktorikraadi, keskendudes oma doktoritöös kruiisilaevade tugevus- ja vibratsiooniarvutustele. Enne Eestisse naasmist töötas Avi seitse aastat Soomes Meyer Turku laevatehastes. Tema doktoritöö tulemusel välja töötatud laevakere tugevus- ja vibratsiooniarvutuste meetodit kasutatakse tänapäeval laevaehituses üle maailma. Täna vastutab Eero Riigilaevastikus uute laevade projekteerimisel ja ehitusjärelevalves insenertehniliste lahenduste sobivuse eest. Lisaks annab ta külalisõppejõuna oma teadmisi edasi TalTechi Kuressaare Kolledžis, panustades järgmise põlvkonna laevainseneride väljaõppesse. 14:20-14:40 Ettekanne laval ShoreLink: „Shorelink capabilities to support electrification in ports“ 14:30–15:00 Riigilaevastiku laevade tutvustus Astume pardale ja vaatame lähemalt, milliseid ülesandeid täidavad Riigilaevastiku laevad. Võimalus külastada Riigilaevastiku laevu EVA-316 ja jäämurdja Tarmo 15:00–15:50 — Merendus pitchdeck sessioon ⭐ Startup'id, alustavad ettevõtjad ja tudengid esitlevad oma ideid suurettevõtjatele. Ainult 5 esinejat — eraldi registreerimine. https://fienta.com/et/pitchdeck Tagasisidet annavad: Sergey Kravtchenko - BLRT Tallinn Shipyard; Rene Pärt - Tallinna Sadam; Aleksander Rabi – TS Shipping; Anni Raie - Keskkonnainvesteeringute Keskus, MARTE Open Call rahastusvõimalused; Kadi-Ingrid Lilles - riskikapitalifondi Iron Wolf Capital partner; Kristjan Truu – Kliimaministeeriumi Merenduse- ja veekeskkonna asekantsler. 15:50–16:10 — „Skaneeri, sobita, tooda: mida merendus saab õppida individuaalsete meditsiiniseadmete 3D-tootmisest?" — Oliver Männik, MPH, hambatehnik Mida saab merendus õppida tööstuselt, mis toodab iga päev patsiendispetsiifilisi seadmeid range regulatsiooni all? Individuaalsete meditsiiniseadmete tootmises on digitaalne ahel — 3D-skaneerimine, CAD-modelleerimine ja tootmine (nii 3D-print kui CNC) koos kvaliteedikontrolli ja regulatiivse dokumentatsiooniga. Sama loogika kehtib laevanduses: muutub vaid mastaap ja materjal. Ettekanne vaatab 3D-tootmist kõrvaltööstuse pilguga ja küsib, kus see annab merenduses reaalset väärtust juba täna. Oliver Männik on digitaalse hambalabori 3Dent Oy asutaja ja tegevjuht. Erialalt hambatehnik, õppinud seda nii Eestis kui Soomes, on ta veetnud üle 20 aasta Helsingis ja oli Soome turul digitaalse töömeetodi pioneer ajal, mil valdkond töötas veel analoogselt. Ta on lõpetanud rahvatervishoiu magistriõppe (MPH, Tartu Ülikool) ning jätkab MBA õpinguid. Igapäevaselt töötab ta täpselt selle ahelaga, millest ettekanne räägib: 3D-skaneerimine, CAD ja 3D-tootmine. 16.10-16.30 "Merekeskkonna prognoosi- ja simulatsiooniteenused", Ilja Maljutenko, TalTech Meresüsteemide instituut 16.30-17.00 Võrgustumine ja ürituse lõpp Võimalus külastada väljapanekuid, suhelda ettevõtete ja meeskondadega ning luua kontakte.